MENÜÜ

150 aastat Saaremaa Muuseumi

11/03/2018

Tänavu möödub Eesti ühe vanima ja suurima kohamuuseumi asutamisest ümmargune 150 aastat. 17. veebruaril 1865 (vkj.) tuli Kuressaares loodusteadlase Ferdinand Arthur von Sassi majas kokku 25 saksa soost meest, keda ühendas soov kodusaart põhjalikumalt tundma õppida. Selts sai nimeks “Verein zur Kunde Oesels”. Ametlik tegutsemisluba saadi 12. septembril 1865. Asutajaliikmetest olid tuntumad Kuressaare pargi rajamise eestvedajana ajalukku läinud linnapea Hugo van der Borg, gümnaasiumi vanade keelte õpetaja Jean Baptiste Holzmayer, graafik Friedrich Sigismund Stern jt. Seltsi suurimaks saavutuseks oli oma muuseumi rajamine. 1892. aasta suvel saadi luba ekspositsiooni avamiseks linnuses, kuhu jäädi kuni 1919. aastani ja koliti uuesti 1925. Suviti oli lossimuuseum külastajaile avatud kaks tundi teisipäeviti ja reedeti, talvel aga üks tund iga kuu esimesel pühapäeval.

Poolteise sajandi jooksul on Saaremaa Muuseum üle elanud paremaid ja halvemaid aegu. Alates 1921. aastast tegutseti Saare maavalitsuse, 1934. aastast Kuressaare linnavalitsuse alluvuses. Muuseumi kogud said mõlemas maailmasõjas tublisti kannatada. Suurimasse hädaohtu sattus muuseum 1944. aasta sügisel, kui taganevatel Saksa vägedel oli kindel plaan sõjavarustust täis konvendihoone süüdata. Tõenäoliselt päästis linnuse hävingust üksnes kohalikku päritolu sõjaväetõlgi, endise Kuressaare linnapea poja Günther von Rehekampffi veenmisjõud. Pärast sõda taasavati väljapanekud ametlikult külastamiseks 1947. aastal.

Nüüd hakkas muuseum arenema ka laiuti: filiaalidena avati V. Kingissepa Majamuuseum (1948; suleti 1991), Mihkli Talumuuseum (1959), J. Smuuli muuseum (1973; al. 1990 iseseisev Muhu Muuseum), Eemu tuulik (1980; al. 2012 Muhu Muuseumi osa), Ruhnu muuseum (1989; al. 2012 Rannarootsi Muuseumi alluvuses), Linnakodaniku Muuseum (1992; suleti 2002), Aavikute majamuuseum (1992). Muuseumi oluline osa on 1992 asutatud Saare Arhiivraamatukogu.

Kuid Saaremaa Muuseumi tuumaks on ikkagi haruldane arhitektuurimälestis – Kuressaare linnus-kindlus, mis arvati 2003. aastal ka UNESCO maailmapärandi nimekirja nominentide hulka. 1985. aastal lõppenud keskaegse piiskopilinnuse restaureerimise ja tänapäeva vajadustele kohandamise järel avati selles uued mahukad Saaremaa ajalugu ja loodust tutvustavad püsinäitused. Aastail 2005–2011 valmisid meie uuemat ajalugu (1939–94) kajastavad atraktiivsed väljapanekud. Peale selle korraldatakse igal aastal paarkümmend lühiajalist näitust.

1998. aastal anti kogu kindlus riikliku Saaremaa Muuseumi haldusse. Pärast seda on muuseumi olulisemaid töösuundi olnud kogu selle pika ja kirju ajalooga mälestise korrastamine, restaureerimine ja atraktiivsemaks muutmine. Erilise hoo sai restaureerimis- ja konserveerimistöö ning uute külastusobjektide rajamine 2010. aastal Euroopa Liidu toel alanud suurprojekti raames, mis jõuab lõpule tänavu sügisel. Selle raames toimusid kindluses esmakordselt põhjalikud arheoloogilised uuringud, mis tõid selle ajalukku rohkesti uut selgust.

Saaremaa Muuseumi külastab umbes 80 000 inimest aastas, tema kogudes on üle 153 000 museaali. Väärtuslikemaks võib pidada keskaegsete puuskulptuuride kogu, mille pärliteks on altarireljeef “Maarja kroonimine” (16. saj. algus) ning 13. sajandist pärinevad Kärla krutsifiks ja nn. Kaarma madonna – Eesti vanimad säilinud puuskulptuurid. Rariteetne on ka rikkalik 17. sajandi vapp-epitaafide kollektsioon.