MENÜÜ

Kuressaare – 450-aastane kaunitar

11/03/2018

Kuressaare ajalugu

8. mail 1563. aastal annab Taani hertsog Magnus Arensburgile linnaõigused.

50 – arenev kaubalinn kuulub endiselt Taani krooni alla, kuid on sattunud rootslaste mõjusfääri. (1613)

100 – esimesed aastakümned Rootsi kuningriigi osana. Valmib barokkstiilis vaekoda ja lõpule hakkab jõudma raekoja ehitus. Heakord on paranenud ja uus linnasüda sündinud. (1663)

150 – kolmas aasta Vene tsaaririigi valduses. Põhjasõda on linna räsinud ja suurema osa sellest maha põletanud. (1713)

200 – linn pole ikka veel Põhjasõja kahjudest toibunud. Õnneks on uued head ajad vaid mõne aastakümne kaugusel. (1763)

250 – Arensburgi ilme on tublisti paranenud ja kultuurielu hoo sisse saanud. (1813)

300 – avastatud tervisemuda varud on hakanud linnale au ja kuulsust tooma. Ülipopulaarne kuurortlinn, millel regulaarne laevaühendus Riia, Helsingi, Stockholmi, Pärnu ja Tallinnaga, on sündinud. (1863)

350 – linnas elab 5267 elanikku, kellest 3451 on eestlased. Mudaravilate külastatavus kasvab ja kuurortlinn areneb hoogsalt. I maailmasõda on peagi algamas ja Eesti iseseisvumiseni on jäänud 5 aastat. (1913)

400 – kui 1917. aastal oli Arensburg nimetatud Kuressaareks, siis nüüd kannab linn taas uut nime – Kingissepa. Viimase 50 aasta jooksul on linn näinud esimest ja teist maailmasõda, kahte Saksa ja kolme Nõukogude valitsust ning 22 aastat kestnud Eesti iseseisvusperioodi. Kuurortlinn ootab oma aega. (1963)

450 – juba 25 aastat on linna nimi jälle Kuressaare ja Eesti on taas iseseisvunud. Kuurortlinn on taas uhkelt õitsele puhkenud ja Kuressaare on armastatud puhkekoht nii eestlaste kui välismaalaste hulgas. (2013)