MENÜÜ

Õnneliku mee kodu

11/03/2018

Mesinduse juured ulatuvad nii Eestis kui Saaremaal kaugele muinasaegadesse. Kuigi toona polnud mõistagi moodsaid mesitarusid, mõistsid tolleaegsed inimesed magusa õienektari otsinguil ajada mesilindude jälgi ürglooduses ning koguda meejahi käigus karupoeg Puhhi kombel puuõõnsustest meekärgi. Ajaloost pole täpsemalt teada, kui paljude muinassaarlaste jaoks see julgustükk pikaks ajaks meeisu ära võttis, küll aga on viimased paarsada aastat neid töökaid sumisevaid olevusi siinmail juba eesmärgipäraselt peetud. Iseäranis oluline roll on mesindusel Saaremaal ning saare mesilaste kogutud mesi on hinnatud magus nii Eestis kui Eestist väljapool. Sellele on kaasa aidanud kindlasti tõsiasi, et Eesti tervikuna on WHO andmetel üks puhtaima õhuga riike kogu maailmas, rääkimata meretuultele valla olevast Saaremaast, kus edendatakse aasta aastalt üha enam mahepõllumajandust, mis mesilastele mokkamööda on. Saaremaal leidub nii hobimesinikke kui ka tõsiselt mesindusele ja meetootmisele keskendunud mesilasperede pidajaid.

Selles, et aga saare mesi ka inimeste maitsele meeldib, tuleb tänada Saaremaa taimestiku omapära ja liigirikkust, mõnel aastal juhtub lausa nii, et kohalikud mesilased ei jõua nii palju mett korjata kui inimesed seda tarbivad. Küllap on saarlaste hulgas säilinud vana hea lapsepõlveaegne komme muu magusa puudumisel meesaia pugida. Saaremaa kvaliteetne ja puhas mesi leiab rakendust mitte ainult mõnusalt magusa ja vitamiinirohke maiuspalana, vaid pakub toorainena inspiratsiooni ka erinevates loodustoodetes. Nii kasutatakse siinset kohalikku mett näiteks seepide tootmisel ning on hinnatud oma raviomaduste poolest. Vanarahvas teadis suisa, et mesi aitab vananemist pidurdada, pole siis ka ime, et vanarahvatarkusest on kinni võtnud paljud kosmeetikatootjad, kes mesindussaadusi oma toodetes meelsasti kasutavad. Nii kulubki saare saunas, kus teadupärast leiliga tagasi ei hoita, mett nahale määrimiseks ikka kilode viisi. Külmal ajal on mesi iga saarlase majapidamises kergesti leitav, sest juba maast madalast on õpetatud, et just mesi on esimene komponent, et külmetushaigusi eemal hoida ja ennetada. Eks saarlanegi pani mett sooja piima sisse, muudkui jõi ja tervis tuli! Mesi on ainuke toit, milles sisalduvad praktiliselt kõik eluks vajalikud ained – erinevad vitamiinid, ensüümid ja mineraalid, samuti orgaanilised happed ning paljud teised organismile kasulikud ained.

Mesilaste jaoks ideaalilähedased elutingimused – kombinatsioon puhtast loodusest ja rikkalikust taimestikust lubab uskuda, et just siin Saare – ja Muhumaal tehakse Eesti parimat mett ja meetooted. Kerge see mesilindude elu aga kahtlemata pole – rääkimata sellest, et kogu raske töö peavad mesilasperedes ära tegema emased töömesilased. Millegipärast on loodus selliselt sättinud, et mee kogumine on just viimaste hooleks jäetud, sel ajal kui mehed teisest otsast seda mett tarudes hoolega hävitavad. Mõni ütleks, et kõlab nagu miski halb saare anekdoot. Aga kas teadsid, et kõigest mõne lusikatäie mee kogumiseks peavad mesilased läbi lendama ligemale miljon taime ja läbima kümneid tuhandeid kilomeetreid? Eks sellepärast ole mesilast aegade algusest peetud ka töökuse ja visaduse sümboliks, mis on jõudnud nii kohalike laulude kui luule sisse.
Tänulikud inimesed nii saarel, mandri-Eestis kui välismaal mõistavad Saaremaa mesilindude tööd vääriliselt hinnata ning eks ta õige ole ka. Mesilaste tähtsust inimeste ja kogu meie planeedi jaoks on raske ülehinnata, õielt õiele lenneldes aitavad need sumisevad olevused ka taimedel tolmelda. Saaremaal puhta looduse keskel sünnib mesilaste usinast tööst palju õnnelikku mett.

KAS TEAD:
• Saare maakonnas on rohkem kui 2500 mesilasperet ja 240 mesila
• Mesilane sümboliseerib puhast loodust ja loodussõbralikku majandamist
• Mesilane on aktiivsuse, usinuse, töökuse, korraarmastuse ja religioosse ilukõne sümbol
• Unes tähendavat mesilased virkust ja rikkust,
• 1 kg mee korjamiseks peaks üks mesiane tegema 150000 väljalendu, lendama läbi 300000 kilomeetrit ja külastama ligi 10 miljonit õit.
• Mesilasema vagla mõõtmed suurenevad 5 päeva vältel 3000 korda, töömesilase omad 1500 korda
• Mesilasema elab 50-60 korda kauem kui tema sookaaslased.
• Mesilase jalad võivad kanda 20 mesilase raskust
• Jõuluöö täherohkus taevas ennustab suveks palju mesilasi