MENÜÜ

Saare elu keskpunkt

12/03/2018

Saarlase elu on merega nii läbipõimunud, et ei teagi, kust otsast üks algab ja teine lõpeb. Jaluta siin maalapil üht või teistpidi, lõpuks saavad ikka jalad märjaks ja kalad löövad säärte ümber tantsu. Meri on alati olemas olnud, see käib lihtsalt saarelise elamise ja olemise juurde. No sest kuidas muidu üldse aru saada, et saarel elad.

Kahtlemata peab Saaremaal elades merega arvestama, ilma lihtsalt ei saa, sest eks saarlane tea sedagi, et merel on võimu nii anda kui võtta. Aastatuhandete jooksul, mil inimene on siinsetel kallastel elanud, on ta õppinud mere abil endale lauale tooma nii söögipoolise, kui pidanud oma eraldatuse tõttu olema ehk üle keskmise nutikam, et eluvaim ikka sees püsiks. Samavõrd kui meri maid ja nende asukaid lahus hoiab, on ta olnud ka suur ühendaja. Kapriisne ja tujukas meri, mis eraldas saarlasi muust maailmast ja vajalikest toorainetest, mida saarel ei leidunud, on tinginud vajaduse vastupidavate veesõidukite järele – nende ehitamise ajalugu ulatub aastasadade taha ning neid traditsioone hoitakse saarel au sees tänaseni. Just laevaehitusest on saanud Saaremaa suurimaid tööstusi ja ekspordiartikleid.

Saarlastest kui kartmatutest meresõitjatest ja navigaatoritest räägitakse legende tänaseni, kuid teinekord ei olnud rannarahval tarvis selleks isegi merele minna, et kaubavahetuse või kalapüügiga leiba teenida. Meri uhtus soodsa tuule korral randa haakrikku –  kaupu ja esemeid merehätta sattunud või merepõhja vajunud alustelt. Pole ka mingi saladus, et just Saaremaalt said kunagi viikingite tegutsemise aegu alguse röövretked teistesse riikidesse ning kaldapiraadid, keda vandiraiujateks kutsuti, meelitasid kaubaaluseid ise karidele. Tänapäeval pole säärasteks pahategudeks aga muidugi vajadust ning meritsi toimetatakse Saaremaale ja siit mujale kõikvõimalikke kaupu ja tooraineid. Viimaseid pakub meri ise rikkalikult. Saaremaal kui mereriigil on pikk kalapüügi – ja töötlemise ajalugu, pakkudes tööd ja leiba paljudele saarlastele, nii neile, kes kalatraalidel toimetavad kui ka tublidele meestele ja naistele, kes koos päikesetõusuga oma võrke täis paadiga rannikuvetes aerutavad. Ja nii juba aastakümneid, hoides muistseid kalapüügi traditsioone jätkuvalt täies elujõus. Aga edukalt läheb käiku ka siinses meres ja rannikul leiduv punavetikas, millest Saaremaal toodetakse erinevates tööstusharudes kasutatavat geelistavat ainet furcellaraani.

Kõige eelneva tõttu on meri ühe saarlase elus aukohal ja eks ole soov olla merele lähedal ka üks põhjusi, miks võtavad igal aastal kümned tuhanded inimesed üle maailma ette teekonna Saaremaale. Just merd tuleb tänada selle eest, et saarlased ja meie külalised saavad tõmmata kopsudesse rannamändide mõrkmagusat aroomi, sukelduda koos hüljestega Jaagarahul või nautida Sõrve säärel Eestimaa kauneimat päikeseloojangut.

Merega seotud puhkuseunistuste teostamiseks pakub Saaremaa rohkelt võimalusi, aga ka rohkelt avastamisrõõmu – igaüks loob siin oma mälestusi ja hetki, leiab midagi oma, mida ka aastate pärast soojusega meenutada. Just selline see elu ongi siin saarel, kus meri on algus ja lõpp, elamise ja olemise keskpunkt.