MENÜÜ

Saared teispool Saaremaa randu

11/03/2018

Kuigi Saaremaale saab ka lennukiga ja Kuresaare lennujaam võib vastu võtta päris suuri õhusõidukeid, tähendab teekond väina taha enamuse jaoks laevasõitu uutel parvlaevadel Tõll ja Piret. Lisaks kohalikele muistendikangelastele on saareelanike jaoks olulised veel kolm ilusat laevanime – Abro, Runö ja Vilsandi.

Need nimed kinnitavad tõsiasja, et Saaremaa pole kaugeltki lõpp-punkt ja et Eesti suurimalt saarelt on võimalik omakorda väiksematele saartele edasi reisida. Ja mitte lihtsalt reisida, vaid ka uut ning huvitavat avastada.

Parvlaev Abro seilab poole tunniga Roomassaare sadamast Abrukale, Kuressaarest kaheksa kilomeetri kaugusel asuvale saarele, mis on maiuspala ennekõike loodushuvilistele.
Abruka, vana nimega Abro, oli keskajal hobuste karjatamise paik, püsiv inimasustus tekkis saarel alles 18. sajandil. Tänapäeval tuntakse Abrukat aga ainulaadse laialehise salulehtmetsa tõttu, mis sarnaneb oma varjuarmastava taimestiku poolest Lääne-Euroopa pöögimetsaga. Laialehises metsas kasvavad peapuuliigina valdavas enamuses pärnad, sekka vahtrad, jalakad ja saared. Kõrgemad puud küünivad kuni 30 meetrini, nende vanus saja aastani, jalakate ja pärnade vanuseks loetakse suisa 200 aastat.

Abrukalt pääseb jalgsi läbi mere naabersaarele Vahasele, mis oli aastaid Saaremaa armastatud kirjamehe ja laululooja Albert Uustulndi elupaigaks. Vahasel asuvad ka Saare maakonna kaks suurimat rändrahnu.

Mootorlaev Vilsandi kurseerib Kihelkonna külje all asuva Papisaare sadama ja Vilsandi saare vahel. Muuseas, Kihelkonna kiriku juurest viib sadamasse muinsuskaitse all olev 3,1 kilomeetri pikkune munakivitee, mis on Eesti pikim.

Veerandtunnise paadisõidu kaugusel asuv Vilsandi on Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar, oma asukoha tõttu Eesti kõige päiksepaistelisemaid, aga ka üks tuuliseimaid paiku. Kuna saar jääb linnurände teele, on Vilsandi tuntud ka rikkaliku linnustiku poolest. Juba 1910. aastal loodi siin Euroopa üks esimesi linnukaitsealasid, millest kasvas välja hilisem Vilsandi rahvuspark. Saare läänetipus kõrgub 1809. aastal ehitatud tuletorn ning selle kõrval 1859. aastal Punase Risti poolt rajatud unikaalne päästepaadikuur.

Vilsandi eriline atmosfäär ja rahu on läbi aegade tõmmanud ligi ja andnud inspiratsiooni nii kirjanikele, kunstnikele kui muusikutele.

Katamaraan Runö teeb reise Liivi lahe südames asuvale Ruhnu saarele. Rootsipärase nimega Runö, mis jääb tänapäeval kahetunnise laevasõidu kaugusele Roomassaare sadamast, oli vähemasti 14. sajandi esimest poolest kuni Teise maailmasõja lõpuni asustatud rootslastega. Nende eripärasest kultuurist on lisaks kohanimedele säilinud 1643. aastal ehitatud puukirik, mida loetakse Eesti vanimaks säilinud puitehitiseks, samuti unikaalne Korsi talukompleks.

Saare kõrgeimal kohal, Håubjärre mäel, on aastal 1877 ehitatud ainulaadse arhitektuuriga metalltuletorn, mis on kokku pandud Prantsusmaal valmistatud detailidest. Torni loojaks peetakse kuulsat Gustave Eiffeli. Ruhnus asub ka Eesti üks sügavaim, 787,4 meetrine puurauk, millest väljuvale ülisoolasele veele omistatakse raviväge.
Nimetatud kolme väikesaare vahel kursseeriva laeva puhul on saarlaste jaoks oluline veel üks fakt. Nimelt on kõik alused ehitatud Saaremaa oma laevameistrite poolt – Abro ja Runö Baltic Workboatsi Nasva tehases ning Vilsandi Alunauti Tornimäe tootmiskompleksis.

Tasub teada!
Oma autoga väikesaartele reeglina ei pääse. Ühepäevaseid edasi-tagasi reise on olenevalt saarest võimalik teha paar-kolm korda nädalas. Koha tagamiseks laeval on iseäranis suvehooajal mõistlik laevapiletite saadavust uurida aegsasti enne plaanitud reisi. Sobival ajal sõidu saab tellida ka erinevatelt teenusepakkujatelt. Täpsemalt saab väikesaarte transpordiühenduste graafikuid vaadata internetist.

Abruka www.abrukainfo.eu/abruka-postipaat
Vilsandi www.kihelkonna.ee/transpordiuhendused
Ruhnu www.tuulelaevad.ee